Niisiis

Täna on selline imelik päev, et tuju on halb - selles on loomulikult süüdi teised:) /tegelikult pigem see, et ma ei suuda leppida reaalsusega/.
Hääl on täitsa ära...:( Homme lähen arsti juurde üle hulga aja. Olen naiivne ja loodan ka samaks päevaks aja saada - kuidas ma muidu haiguslehe saan?

Ma tahaks mõned päevad olla nii, et ma ei peaks mitte midagi tegema. Olla, vedeleda. Kõige parem oleks seda muidugi teha kuskil soojamaa tsiviliseeritud saarel - selles mõttes, et seal on soe, aga samas on seal elekter ja internet ning keskmise suurusega kõigi mugavustega majake mind ootamas. Ja ma oleks üksi ja ma teeks, mida tahan.
Unistamine on tasuta.

Tegelikult ma peaksin muidugi olema rahul ja õnnelik. Ja kui ma ei ole, siis mulle tundub, et ma olen mingi eriliselt tänamatu inimeseloom.

Praegu tuli just telekast Richard Lõvisüdame film. Film ei olnud nii hea, kui raamat - ma mäletan, et kui ma seda lugesin, siis nutsin täiesti lahinal, aga lugemist lõpetada ka ei saanud, sest see oli omal moel helge ja südamlik raamat.

Hee, Susanna tuli praegu neljakäpakil mu juurde ja hoidis nukupatja hambus. Ja ütles mulle, et ma ütleks talle: "Pall maha!" Ja siis ma pidin selle pall-padja eemale viskama, et ta saaks selle mulle tagasi tuua:)Me mängime oma koeraga nii...