esmaspäev, jaanuar 01, 2007

reede, detsember 29, 2006

Murelik

Ma olen nüüd sellele paar päeva mõtelnud ja mida rohkem ma mõtlen, seda murelikumaks see mind teeb. Eks ikka see vana-aastaõhtu, mis ilma alkoholita tuleb mööda saata.
Nagu see oleks mingi maailma kõige suurem mure, eks... Aga ilgelt närvi ajab!
Ma olen erinevate inimeste ja ka arstide suust kuulnud, et antibiootikumikuurile ei tee väike vein või viin midagi, isegi pastöriseeritud õlu olevat täitsa lubatud juua. Aga teine levinud legend on jah see, et nigu jood, nii antibiootikumi mõju lakkab ja jääd jälle haigeks. Eks põhjused on ka erinevad, mille puhul AB-d neelatakse, mädane keskkõrvapõletik ja käeveristamine pole vist võrreldavad...
31-seks olen ma juba 6ndat päeva tablette võtnud. Arst arvas, et peaks nii 10 päeva võtma, samas jätkub tablette ainult kaheksaks... Mis ma siis teen nüüd. Samas see arst, kes küll kõrvaarst ei ole, aga kes mulle need tabletid välja kirjutas, arvas, et 5-päevasest kuurist peaks piisama. Ma võtan 3 tk päevas, samas kui infolehel on öeldud, et peab võtma 2 päevas. Kõik räägivad erinevat juttu. Eks peaks muidugi arste usaldama ja nende käsku täitma, iseenda huvides. Ei julge ju päris Polkovniku Lese moodi öelda, et "arstid on lollid ega tea midagi!":) Kusjuures kui ma oleksin vabatahtlikult sellises olukorras, siis poleks mingit probleemi - kaine autojuht mulle täitsa meeldib olla.
Vastik-vastik-vastik.
Mann helistas täna Sloveeniast ja rääkis, et seal saab kampsuniväel ringi lasta ja kena päike paistab, pea 15 kraadi sooja päevasel aal. Öösel aga -8. Kadedaks teeb...
Tahaks sooja ja päikest. Või siis lund vähemalt. Ahh, mis vahet seal tegelikult on, kas on lund või ei. Väga suur vahe on, kas on tervis või ei ole seda. Eks ma siis pean vana-aastaõhtul coca-colat jooma ja ette kujutama, et see on rummiga...

neljapäev, detsember 28, 2006

Hetkeolukorrast

Käisime täna arsti juures, mina ja Feliks. Perearstisüsteem on ikka selles mõttes väga mõnus, et saab nö kaks kärbest ühe hoobiga, ei pea hakkama mingit eraldi aega kinni panema jms.
Arst nentis tõika ja möönis fakti, et parem kuulmekile on mul täitsa mulgustunud, ennustas kuulmise taastumist kuu aja jooksul ja pikendas antibiotsikuuri.
Ma nüüd tahaks teada, kas ma ei saagi 31.12 napsi võtta või?!
Samas, meenutades M. äsjast kõhulõikust ja taastumiskiirust, siis ma ei usu, et mu kõrvad nüüd pisikese konjaki või veini pärast küljest kukuvad.
Muidu olemine iseenesest on mul ju juba hea. Pisuke köha piinab, kuid küll see ka kaob, kus ta pääseb.
Nüüd peaks väheke asjalik olema. Ma arvan, et ma viskan minema kõik vedelema jäänud küpsised ja piparkoogijäänukid. Ma tahaks näha puhast ja vaba pinda. Aga paljugi, mida ma tahaks...:)
Ja kui mõelda lõppevale aastale, siis oli see üks ilus aasta!
Annaks Jumal, et järgmine tuleks samasugune või veelgi ilusam!
Head vana-aasta lõppu!

kolmapäev, detsember 27, 2006

Tristan ja Isolde

Vaatasin eile sellenimelist filmi. Hommikupoolikul oli Rudolf ja Irma, mille lõpp mul kuidagi miskitõttu vaatamata jäi, jube hea tükk ikka. Siis õhtupoolikul mõtlesingi veel millegi traagilisega oma kena päeva täiendada.
Siiski pean ma ütlema, et see ei olnud eriti hea. Polnud usutav... Ma saan küll aru, et armastus on pime, kuid miks pidi Isolde Tristanisse armuma? Et kena sile poiss või? Polnud ju niiväga kena midagi. Iseloomust ei saanud üldse aru. Kuningas Marke, kellele Isolde mehele pandi, oli palju kihvtim mees! Olgugi, et ühe käega, aga hell ja armastav ja suur... Oli siis niiväga sel tsikil vaja hiilida Tristani juurde... Abstraktne armastus ja ei teragi kainet mõtlemist!
Seda stseeni, kus nad vahele jäid, ma nõrganärvilisuse tõttu ei vaadanud. Aga lõpp oli täitsa tore. Marke ilmutas suuremeelsust ja Tristan sai vist ise ka aru, kui mõtlematult ta käitus. Isiklikke huvisid ei saa alati esikohale panna! Samas võib inimene niimoodi ju elu lõpuni kannatada ja piinelda.
Üks tänuväärne mõte on mul alati peas ringlemas, kui ma vaatan neid vanu ajaloofilme - küll on hea, et arstiteadus tänapäeval niivõrd arenenud on! Olgugi, et James Brown kopsupõletikku suri, aga ta oli juba vana kah. Isolde ema näiteks suri palavikku. Jube! Huvitav, kas kõrvapõletikku kah surdi? Või jäädi lihtsalt kurdiks? Lühinägelike elukvaliteedist vanal ajal ei maksa rääkidagi...

teisipäev, detsember 26, 2006

Uni

Und nägin ka. Et ma püüdsin kellegiga koos kala. Et ma rebisin vihmaussi pooleks ja ajasin konksu otsa. Ritv oli lühikesevõitu. Sain ühe kala kenasti kätte, vesi oli läbipaistev ja kala sätendas hõbedaselt, räime moodi oli. Siis tuli suur kala, ja ma mõtlesin, et selle jaoks jääb küll mu konks väikeseks. Aga ma igatahes olin täis otsustavust see ilus suur kala kätte saada, ja ma mõtlesin, et mul on kõik vajalik selleks olemas - konkse igavene hunnik, vihmausse jagub ja aega samuti. Peaks unenägude seletajast järele vaatama, mis kalapüüdmine tähendab:)