neljapäev, september 21, 2006

Nirum neljapäev

Praegu on selline tunne, et hakkab elu endistesse rööbastesse tagasi pöörduma - 10 kodust eemaloldud päeva jätab oma jälje. Pluss muidugi see, et suvi on möödas ja õhtud pimedad ja elurütm hoopis teine. Tahaks talvevarusid soetada ja seenel käia:)
Lastega on aga selline pisike nüanss, et kaugeleulatuvaid plaane ei saa alati teha, või siis pead alati arvestama sellega, et nad võivad haigeks jääda.
Nii meil vist täna ka juhtus. Või noh, mina istun siin tööl ja tean asjast niipalju kui Tarts rääkis. Et kasvataja oli helistanud ja palunud lastele järgi ulla, kuna Susanna on nii viril ja tahab ainult kasvatajal süles istuda ja midagi muud ei ole nõus tegema. Kui Tarts siis kohale läks, oli tütarlapsel tulnud ka kaks korda nina nuusata, et nagu nohu või nii. Samas kui kogu mansa koju jõudis, olevat kõik kõige paremas korras olnud.
Ma arvan, et Suusil oli lihtsalt Mamma-igatsus. Nagu ma juba oletasin siin eespool, et pole kerge harjuda sellega, et tähelepanu nimel on vaja võistelda.
Eeh, eks vaatame siis mis saab ja kas ja kuidas järgmisel nädalal lasteaiaga olema saab. Ja kas ma nädalavahetusel seenele saan.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Pisut kummaline käitumine kasvataja poolt. See ju alguse asi. Aga noh, eks nad kõik harjuvad ja ehk sai kasvatajal lihtsalt kannatus otsa.
Loodetavasti ei jää te siiski haigeks.

Anonüümne ütles ...

Samas kui rühmas 18 last, tõesti ei jõua üht ainult süles tassida. Teised ikka ka tahavad tegelemist

Anu ütles ...

noh, kokku on 23 last. samas eelmisel aastal oli seal üks 2-aastane poiss, keda niipalju kui mina seal olin, kasvataja alati süles tassis.
noh, ega ma nüüd kurb ei ole, et ta koju saadeti - kodus on alati kõige parem, ja ma tean ka, et kui tal jonnituurid peal on, siis tuleb temaga kõvasti kavaldada, niiet kasvatajat ma ei saa süüdistada. Kuigi ta oleks ju võinud... ma ei teagi, mida teha.
Õnneks vähemalt lapsel nohu pole ja järgmisel nädalal võtame lasteaeda poole päeva kaupa, kui just õhtul laulmistundi ei ole:)

*siit ka hea õppetund, et kui isegi tundub, et laps saab aias hakkama, pole mõtet teda esialgu sinna väga kauaks jätta, kuna närvisüsteem pole harjunud veel*