Otsustusvõime

...puudub mul suures osas:) Mingeid otsuseid on üsna kerge teha, mis aga puutub riietesse... Sellepärast mulle ei meeldigi šopata. Mulle meeldib kataloogidest asju osta, kuna siis ma saan põhjalikult kaaluda, kas mul on sellist asja vaja või mitte. Mõnikord muidugi juhtub nii, et ka poest saad sellise asja, mis meeldib väga ja istub kui valatult, reeglina juhtub seda harva. Ja siis viimane staadium on muidugi see, kui hakkad kahtlema selle hästiistuva asja sobivuses - äkki on värv liiga kirgas või lõige liiga väljakutsuv ja võibolla pole see asi üldse mu figuuriga vastavuses... või et äkki pole selle asjaga mugav õhtut mööda saata.
Kuna eile saabus üpriski ootamatult külla M koos oma pesakonnaga, jäi mul üsna vähe aega tänaseks peoks riiete väljaotsimiseks. Ma küll ei saa aru, miks see nii juhtus, aga see selleks:)
Uni oli õnneks kosutav, hommikul läks aga selline keskmise suurusega paanika lahti. Et kas ikka see või teine ja too või kolmas. Lõpptulemus oli see, et tööle jõudnuna plaanisin helistada M.-le, et ta käiks Klementis ja ostaks mulle valge särkpluusi, kuna muude riietega ma lihtsalt ei saa peole minna ja muud ei saa ilma proovimata osta:)/Ma ise olen tööl päev otsa ega pääse siit kuskile./
Õnneks M. helistas mulle ise ja suutis mind maha rahustada:)Ütles, mida teha ja mida selga panna.

Aga ikkagi ma olen nats närvis. See on vist seetõttu, et viimasel ajal pidusid nii harva ette tuleb. Kui ma nüüd väga mööda ei pane, siis sel aastal olen ma käinud ainult ühel nö. pidulikku riietust nõudval peol - A. ja B. pulmas. Teised on kõik sellised vabamas vormis olengud olnud.
Mu armas hr. Abikaasa ütleks selle peale nähtavasti oma jalad-maas-moel, mis mulle alati väga rahustavalt mõjub, midagi taolist, et: "Mis sa põed! Niikuinii tembivad kõik end esimese veerand tunniga švipsi ja keegi ei pane tähelegi, mis sul seljas on!"