22.12

Täna on rohkem kui kunagi varem Reede-tunne. Hoolimata sellest, et pühad tõotavad kujuneda tagasihoidlikeks, eelkõige tänu sellele, et mõlemad põnnid on haiged. Süüdi on selles lumi, ma arvan. Teisipäeval olid neil kindad lasteaias läbimärjaks saanud... Samal õhtul hakkas Feliksil kõrv valutama, järgmisel päeval kirjutati talle kohe antibiootikum välja. Nüüd pidavat veel kõrvad lukus olema, aga muidu laps nagu igal teiselgi päeval, rõõmus, kuid siiski millegipärast kahvatu.
Susannaga tundub asi vähe hullem olevat, kuna tal on meganohu. Täna küll vist juba vähem kui eile, kuid emme küljes rippumist on tunduvalt rohkem. Nüüd ta on veel hakanud ennast väikeseks beebiks ka nimetama, oh õudust - beebid ju teadagi ise midagi ei tee. Samas - tuleb olla optimistlik, et kui tervis parem, on ka tuju parem ja saab äkitselt varsti õuegi minna, mine tea. Ja kui nemad ei saa, siis mina lihtsalt võtan endale selle aja ja hakkan õhtuti jõulukepikõndi tegema, et säilitada zen ja hea aura:)Nohh, et saaks ise rõõsa ja rõõmus olla. Sätendav punapea olen nüüd kah!
Homme seisab kena katsumus ees, ema peab resturaanis oma jubileumi, ja sinna tuleb igavene hunnik sugulasi kokku. Vähemalt ma loodan, et tuleb ikka - ema ju viimase peal organisaator, kes isegi oma sünnipäevale ei saa ise inimesi kutsutud. Olevat selle täditütre hooleks jätnud, normaalne. Ja siis tuleb nende sugulastega small-talki aretada, ma loodan siiralt, et keegi mind seal tantsima ei taha võtta - Hr. Abikaasa peab koju põetaja-lapsehoidjaks jääma... Et siis jumala eest ühelgi üle 50-aastasel mehel (aga nooremaid sinna ei tule, nuuks!) ei hakkaks minust kahju ega tekiks tungivat soovi mind tantsulepalumisega "lohutada":) Ma ei oska kellegi teisega, kui oma mehega tantsida. Päriselt ka:) Noh, enda onu äkki tuleks kõne alla, aga hea küsimus on muidugi, miks me peaksime äkitselt koos tantsima hakkama, kui me seda kunagi varem teinud pole:)
Aga võibolla peaksin ma endale lihtsalt diagnoosi panema - Peoeelne Sabistaja:)

Keegi peaks mu Jõulukingid ära pakkima...:) Ma pean vist täna lihtsalt kauem üleval olema ja öö kattevarjus asja ära toimetama. AAAArgh, Susannale ju polegi veel kinki... Ohh, see on küll jama. Loodetavasti pole Selveris homme väga pikad järjekorrad. Jah, ega ju Feliksile ka sellist kinki pole, mida ta Jõuluvanale saadetud kirjas soovis... Jama lugu. Homne poetrett kindlustatud. Mitte, et see mulle ei meeldiks:)
Kui hästi läheb, saab täna hakata kuuske installeerima. Et see siis kaks nädalat hiljem taas tohutute jõupingutuste ja läbirääkimiste tulemusel maha võtta - eelmisel aastal, ma mäletan, ma ise suures vihas oma väikeste käekestega saagisin oksad maha ja põletasin ahjus ära. Huvitav, et see mul veel meeles on...
Ja siis homme teen seenepirukaid. Ajakirjas Kodu ja Aed oli retsept. Ajas isu peale:)
Kui hästi läheb, teen Triibiku keeksi ka, osad komponendid on juba ostetud.
Ühtlasi tervitan Triibikut, kuna ma juba teist postitust järjest olen sunnitud temast rääkima:)
Ja et mitte kedagi ära unustada, tervitan järgmisi persoone: Aet, Elsa, Maris, Epp, Evelin, Heidi, Kaur, Ingrid, Kaja, Krista, Eveli, Liis, Mann, Piret, Triin, Siiri, Terje, Marika, Epp, Mari-Leen, ja Soovin teile Ilusaid Jõule! Ja teile ka, kelle nimesid ma ei tea, kuid kelle blogisid ma huviga loen, ja teid ka, kes te minu blogi loete, aga kommenteerida ei viitsi!:)