Mõnikord mulle esmaspäevad meeldivad. Kui on mõnus väljapuhanud tunne ja olen täis tegutsemisindu... Täna on aga kurk valus, õigemini ninaneel - tüüpiline tundemärk algavast nohust. Öösel ei olnud üldse und, olin pidevalt poolune staadiumis, mingil hetkel tundus, et näen juba ei tea mitmendat tundi üht ja sama unenägu teemal "Tantsud tähtedega", siis jälle mõtlesin, et millal see öö ometi lõpeb... Lõppes nagu arvata oligi siis, kui olin varahommikul magusasse unne langenud, nii umbes 10 minutit enne äratust. Või vähemalt tundus nii...
Ilm on mittemidagiütlev, kuigi isegi üsna soe. See on hea.
Vähemalt midagigi head...
Kere valutab paiguti, kuna meil on nüüd õhtused trennid. Hakkasin enne magamaminekut ükspäev kõhulihaste harjutusi tegema ja poiss sattus sellest suurde vaimustusse. Nüüd teemegi õhtul koos trenni - kõhulihaseid, pikali jalgratast, kätekõverdusi, jalatõsteid, painutusi ... Ja katsu sa mõnel õhtul öelda, et täna ei viitsi! Ma üks õhtu proovisin, aga kui siis Feliks selle peale nutma hakkas, ma enam ei julge. Tavaliselt oli ikka issi see popp kuju, kes pidi lugema õhtuti, nüüd aga öeldakse issile, et ära sina tule, meil on emmega trenn. Höhöhööö!
esmaspäev, oktoober 23, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
see trenn ju super:)
harjutage hoolega!
venitage ja lõdvestage ikka ka, siis pole pärast valus.
Ma tegin ka üksvahe õhtuti trenni, peamiselt erinevat sorti kõhu- ja tagumikulihaste harjutusi. Trenni alustasin kõhulihastest ja siis Tristan seisis kõrval ja nõudis "Emme, tee pepule ka, tee pepule ka!" Alguses nad tegid ka kaasa, aga neil sai ennem kopp ette kui mul, ma tegin natsa üle kahe kuu täiesti rõõmuga ja ilma ennast sundimata ja siis äkki sai nii villand, et jätsin päevapealt järgi. Ole sa tublim kui mina!
eks ma ka ikka vahelduva eduga olen teinud varem:) ja just kõhule ja tagumikule. eks näis, kauaks püsivust jätkub!
Postita kommentaar