Käisin eile juuksuris. Ja mida ma seal nägin - nägin, et kaheksakümnendad on moes mis moes. Need pealt lühikesed ja tagant pikad soengud, milletaolist ma kandsin umbes kuuendas-seitsmendas-üheksandas klassis. Üks juuksur kiitis oma kliendile: "See on väga praktiline, ei pea üldse vaeva nägema, hoiab hästi ja teeb veel nooruslikumaks ka!"
Noh, mul sellega õnneks probleeme ei ole, et nooruslik välja näha. /Ütles ta enesekindlalt:)/ Eriti veel soengu abil, mida kandsin põhikoolis.
Samas ei või kunagi teada, millal peab oma sõnu sööma hakkama. Mäletan väga hästi, kui ma umbes sellessamas põhikoolieas tõotasin mitte kunagi alt laienevaid pükse kandma hakata. Nagu 70-ndail oli. Minu kooliajal olid ju vaid alt kitsenevad püksid. Vöökohas soovitavalt lisaks paar-kolm volti, kesapüksteks kutsuti neid:) Teksasid polnud minu meelest üldse saada, mingid jubetised mul olid, kuskilt turult ostetud vist. Lumipesu muidugimõista. Appiiii! Oli ikka jube aeg ja jube mood...
Nüüd käin rahumeeli oma bootcut-lõikega teksaste ja muude pükstega, mida mul on päris-päris mitu paari, rääkimata muudest riietest.
Ma olin nimelt omal ajal, pubekaeas üsna õnnetus seisus - ema ei osanud mind riidesse panna, kuna tal mingit maitset ses osas nagu polnud endalgi üldse, poodides tutvusi polnud ja poodides ei müüdud ju ka mitte midagi. Tõeline vaev oli 9. klassi lõpupeoks riiete leidmine. Mäletan, kuidas ma õhkasin omaette ja soovisin, et ka meil oleks kunagi nii võimalik, et poed oleks kaupa täis. Olgu see kaup siis kui kallis tahes, aga oleks vähemalt potentsiaalne võimaluski endale midagi osta. Et kogud natuke aega raha ja siis ostad.
Tulles sellest jubedast ja nõmedast ajast, milles muidugi ka palju ilusat ja head oli, ikkagi lapsepõlv ju!, ei saa ma üldse aru, miks vasakpoolne maailmavaade populaarsust kogub. Eriti veel noorte inimeste seas. Võibolla tuleks neile kasuks vastavas keskkonnas elamine - näiteks Hiinas või Kuubal, või siis kasvõi Venemaal. Et nad saaksid selle asja omal nahal järele proovida.
Naljakas natukene, kui mõelda, kui kiiresti maailm võib muutuda... Et alles see oli, kui oli veel stagnaaeg, ja nüüd on juba nii, et see oli oma 20 aastat tagasi ja peale on kasvanud uus põlvkond, kes ei tea sellest midagi.
Kui me Noarootsi sõidame, jääb Pürksi tee peale vana piirivalveputka. Iga kord, kui me sealt mööda sõidame, küsib Feliks: "Mis need piirivalvurid olid?" Ja iga kord peame siis rääkima seda poisikõrvadele põnevat lugu, kuidas venelased okupeerisid Eesti ja hakkasid Eestit ja eestlasi valvama, et nad ei saaks mere äärde minna ja venelaste eest põgeneda, et vene piirivalvurid käisid hundikoertega rannapiiri mööda ja võisid isegi piiritsoonis viibimise luba küsida ja kui seda luba ei juhtunud olema, siis ...jne jne jne
reede, august 18, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
oojaa, see õudus läheneb kohutava kiirusega. Kui vaiko eplik kaheksakümnendatest mõni aasta tagasi laulu tegi, siis laksas nagu haamriga, sest ise täheldasin seda trendi juba mõnda aega. tulevad-tulevad.
Hiljuti just arutasime sõpradega, et asi on old nati nihkes - riidemood oli 80 kohutav, naised nägid välja nagu atleetvõimlejad, kui pintsaku selga panid. ja need soengud! võeh. samas, muusika oli täitsa ok. samas 90 muusika on tunduvalt õudsem, riide- ja soengumood aga tõmbas jälle paremaks. ideaalne aeg oli vist 70-ndad, siis balansseerus mõlemal pool kuidagi talutavalt.
aga minule see dekaad igatahes ei meeldinud, mis nüüd tulemas on. ja laienevaid pükse nutan juba praegu taga, järeltulev põlv täna juba ei pane sihukesi enam jalgagi.
mis aga soengutesse puutub, siis kõik need nohikud, kes 80-ndatesse kinni jäid, saavad nüüd üleöö popiks. ja kui see ei ole ebaõiglus, siis mis veel on???
Ma mäletan, kui Siluetis neid laiade õlgadega naistepintsakuid kiideti - mõelge, kui laiapuusalised meie naised muidu paistaksid :)
Eks enamus naisi tahab endale väiksemat tagumikku, aga kas seda just laiade meheõlgade endale külgemonteerimisega vähendama peab?
Mul tuli seda lugu lugedes kohe meelde, kuidas keskkooli ajal klassiõed emade 70ndate kleite-pükse-pluuse kandma hakkasid. Ja ma olin oma ema peale lausa kuri, et ta kõik oma vanad riided minema on visanud ja mul ühtki poppi hilpu võtta polnud. Siis tõotasin endale, et ma ei viska kunagi ühtegi kandmiskõlbulikku riideeset minema, et minu tütar siis vajadusel võtta saaks:) Nii mul ongi pool pööningut riideid täis, aga 80ndate mood jõuab vist küll enne uuesti üle minna, kui mu tütreke mu riietesse mahub, aga loota ju võib, et ta mu neoondressikast suurt rõõmu tunneb...:)
Aga vaskapoolsele ilmavaatele teed siin minu arust liiga. Samas, mis ma ikka pröökan, sinu blogi ju ;)
no mis liiga, ma lihtsalt ei saa sellest aru:)
Postita kommentaar