Aastaaegadest

See on ikka nii imelik, et niikui august käes, hakkavad kõik rääkima sellest, et suvi on läbi ja et väljas on täitsa sügis. Sel aastal muidugi olid kased juba juuli teisest poolest kollased ja mõnel pool ka pruunid, ning astrid hakkasid eriti kolejõlevara õitsema. Aga päike ei kõrveta enam nagu nii kuis varem (yeah, sellest tunnen muidugi eriti puudust:)) ja õhtud on külmemad kuidagi. Linnud ei laula. Turg on igasugu aiasaadusi täis ja köögis on hapukurgilõhna. Lugesin Stiilist Kristi Luige juttu sellest, kui mõnus on Californias lapsi kasvatada - t-särk ja šortsid selga ja minema. Ja aasta läbi niimoodi. Noh, eksole saanud viimasel ajal eestlastele suurmoeks talvehalluse ja oktoeebruari kallal ingumine, samas tahaks tagasihoidlikult meelde tuletada lumemõnusid ning pikki pimedaid talveõhtuid, kus ju midagi erilist tegelikult tegemata ei jää. Vastupidi - on aega endale ja oma jõmpsikatele sooje kudumeid ning heegeldusi valmistada, kaminahju kütta, gurmeetoitu valmistada ja telekast uue hooaja kvaliteetseepe vahtida. Külm jah... pime kah... Aga ega see pidev palavus ka hea pole. 24 kraadi nagu praegu, on väga normaalne ja mõnus. Kui vesi ka veel soojem oleks, ja talveperiood 9 kuu asemel 6 kestaks, polekski nagu miskit vinguda. Kui globaalne soojenemine äkki mõnekümne aasta pärast niikaugele jõuab, ja Eesti alad vee all pole, võiks täitsa tore olla!
Kui juba jutt gurmeetoidule läks, tahaks rääkida ühest kirgastavamast elamusest, mis mul üldse olnud on. Nimelt otsustasin eile mingist Kaalujälgijate retseptiraamatust /noh, väga gurmee vist pole, aga vahet pole:)/ mingit räimerooga teha, kus oli vaja räimeliblikfileesid. Külmutatult. Ma olin just Nõmme turult kilo räimi toonud ja mõtlesin, et mis see siis ära ei ole ise see selgroog sellest kalast välja kiskuda. Heh, ma tegin seda tund aega, leiutasin isegi mõnusa tehnika - pöidlaküünega saagides. Mõni selgroog eemaldus isegi täitsa kenasti, kahjuks oli see aga harv erand. Oi kuis ma kirusin end mõttes, et sellise töö üldse ette võtsin, samas nagu pooleli ka ei tahtnud jätta:). Mõtlesin, et huvitav küll, kuidas poes müüdavalt külmutatud liblikfileelt luu eraldatakse, kas mingi vastava masinaga või?Kui veel lisada loole kurb lõpp, et toit kergelt öeldes polnud selline, nagu ma ette kujutasin, võib mõista kogu mu frustratsiooni ja otsust enam mitte niipea turult räimi osta. Isegi hoolimata sellest, et me kassile räim väga meeldib.