Märkamatult on kätte jõudnud aeg, kui me hakkame Dubrovnikusse ja Mljeti saarele puhkama sõitma. Seda küll alles lauba varahommikul, kuid pakkimine käib juba esmaspäevast saati! Sest NII tahaks juba seal olla... Hoolimata sellest, et siingi on umbes sama kuum ja Noarootsis sain ka sel aastal juba enne Jaanipäeva ujuda.
Sõbranna Mann oma perega pikutab juba Mljetil ja õgib iga päev lobstereid (vähemalt mul on selline mulje jäänud:)) ning kulistab suurtes kogustes valget veini. Eile just vahetasime SMSe ja ta kaasa Jure teatas, et: Woman, forget your diet here!!!" Noh, lobsteri ja meremolluskite nimel olen ma kõigeks valmis:)
Samas pole ka meepotti ilma tilga tõrvata - kui Feliksi nohu ja köha on sellised kergemapoolsed, siis Murphy seaduse kohaselt (kui mingi asi saab nässu või halvemaks minna, siis ta kindlasti ka läheb) on ka Susanna endale mingi nohu hankinud ja käitub vähe virilalt. Praegu küll õnneks mängib suht kenasti venna ja naabripoisiga. Tarts arvas, et autokonditsioneer on kõiges süüdi. Ma nagu ka muud põhjust ei näe. Loodetavasti ikka laupäevaks kõik enamvähem konditsioonis juba.
Susanna ja naabritüdruk Grete aga mängivad nagu kaks Mukit koos - ma olen väga rahul sellega. Suusi isegi tahtis Gretel käest kinni võtta ja vaatab nagu väheke alt üles tema poole - noh, teine on ka pool aastat vanem. Tal on ka üsna päikseline iseloom, mis ei lase Susannal bossama hakata. Väga bueno.
Niietsiis - kirjutamiseni juulis! Ja head Võidupüha!
kolmapäev, juuni 21, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
ohh ma olen nii kade.... kuigi ise ei taha päikese kätte minnagi.... aga ikkagi olen kade :)))
Aga konditsioneeri ja nohu kohta võin öelda, et nohu saab ka ilma kondikata ja just nimelt... sest iga päev kui me kuhugigi päeval autoga sõidame on seal üks täiesti läbi märja pea ja seljaga laps tagaistmel ja nüüd siis nohuga :))))
head reisi igatahes!
kakoi juulis, kas seal saarel siis internetti polegi? paluks mõni väike lugu ikka sündmuste keskelt ka, ei tasu lugejaid unustada! ja üldsegi, kas lennukisõitu ei kardagi enam vä?
Vat-vat, Leevikese ema, kes meil siin ise hoiab lugejaid pidevalt uute lugude näljas ja NII harva oma blogi täiendab?:)
Aga internetiga ning kirjutamiseks vaba ajaga:)on seal küll lood kehvad ja SMS-blogimist minusugune IT-keenjus pole veel katsetanud. Samas tuleks sealt vist üsna üheülbalised katked sellest, et "vesi on nii sini-roheline!!! nii kuum on!!! (õhk 38, vesi 25)" jne. Nii et pisut kannatust, ja reisikirjedused tulevad 3.-4. juulil, kui vähegi jõuan!
Ahjaa, lennukisõit... Ütleme nii, et vähe paremaks on küll tunne läinud ses osas. Põhiline, et lend ei hilineks, muidu oleksime suures jamas. Vaja ju veel praami peale jõuda.
Hiljuti oli Arteris lennukisõidukartusest pikem artikkel, ja see kirjeldas seda hirmu väga täpselt, nii et mul isegi lugedes kõht krampi tõmbus. Kui aga pikka aega mingi hirmu käes vaevelda, tuleb ühel hetkel mingi immuunsus ja mõtled, et ähh, mis vahet seal on, teeme ära.
Postita kommentaar