Oma sõps

Kui Feliksil on juba varasest lapsepõlvest olnud südamesõbraks me sõprade poeg, kellega tal tõeliselt hästi klapib, siis Susannal sellist erilist südamesõbrannat seni olnud pole. Tal on küll kolm mängukaaslast, kes on kõik enamvähem ühevanused, sündinud detsembrist 2003 märtsini 2004, minu sõbrannade tütred. Paraku ei ole me nende sõbrannade ega ka nende lastega eriti tihti kohtuda saanud, elu ju teadagi, kõigil nii kiire, ja talvel veel lapsed haiged ja elukohad üksteisest kaugel jne.
Nüüd on aga piltlikult öeldes tulnud õnn meie õuele! Hiljuti saime endale uued naabrid, kellel on puhtjuhuslikult Susannast pool aastat vanem tütar. See pooleaastane vanusevahe pole pikemas perspektiivis mingi näitaja. Kahjuks küll ühte klassi nad minna ei saa, kuna Susanna ja Feliks meil mõlemad detsembrilapsed.
Suusi tundub naabritüdrukuga kenasti läbi saavat, ja ma kujutan elavalt ette, kuidas nad hakkavad pidevalt üksteisel külas käima ja koos mängima! Samamoodi ka pubekatempe tegema:)
Õnneks on naabrineiu suur loomaarmastaja ega pelga sugugi meie suurt hundikoera, kes nende lapsukestega, kes teda ei karda ega kiusa, väga leebelt käitub.
Igatahes, naabritega on meil vedanud!