Kuidas pisemat enda kasuks tööle rakendada:)

Eilse sooja ja päikeselise ilma puhul olime pikalt õues ja pikalt ka päikese käes, mis tänaseks on mulle kurvalt, ehk siis süveneva päikseallergiaga lõppenud.
Lapsed oskasin õnneks õigel ajal murule varjulisemasse kohta pikutama kupatada. Neile päris meeldis seal, vana madratsi peal lesida. Täiuslikust õnnest lahutas veel millegi söödava hankimine, kuid tark poiss Feliks lahendas peagi sellegi mure ja tõi endale toast ühe "meesaia" - see nimetus on tulnud "Puhhist", kes pidevalt meesaia sõi. Feliks nimelt hakkas ükskord poes tungivalt nõudma, et talle meesaia ostetaks. Ei aidanud selgitused, et meesai on saiale määritud mesi; seisis poisike pirukaleti ees ja nuias meesaia. Siis ostsingi talle paar korpi ja nüüd on need tal suured lemmikud. Endiselt meesaia nime all, muidugimõista.
Vahepeal ei pööranud ma lastele hetkeks tähelepanu, kuna päike tahtis võtmist ja omad mõtted mõtlemist. Ja siis vaatan, kuidas kaval poiss ütleb Susannale: "Suusi, siis saad ampsu, kui mulle krõpat teed!" (Krõpaks kutsutakse me peres seljasügamist.) Suusi polnud muidugi kade tüdruk ja sügas venna selga ja sai nii mõnegi maitsva saiaampsu vastutasuks:)