Soojade ilmade ja suve ootel.

Midagi erilist pole vahepeal juhtunud. Elame ikka tavapärast, kuid siiski tavapärasemast vähe tõbisemat elu. Lapsed köhivad, ja mul on külmetus. Õnneks tundub, et köhast olen pääsenud, siiski tahaks kogu aeg viriseda ja vinguda ja teistele teadval häälel targutada: "Te ei tea, mis on külmetus..."
Algas see sellise huvitava tundega, et ma esmaspäeval tundsin, kuskohas mul asuvad bronhid, ja ma ka tunnetasin nende tulivalusaid piire. Hingata oli valus, köhimisest ei julgenud mõeldagi. Võibolla oleks mind päästnud, või noh, jäägem ikka reaalsuse juurde, leevendanud olukorda pigem, pits või paar konjakit, aga kahjuks ei olnud see võimalik, kuna töö juures on joomise eest suured trahvid:) Lisaks valutas jubedalt kogu selg, mis võis olla tingitud reedesest massaažist või siis laupäevasest Bon-Bonis käimisest ja tantsulöömisest. Või ma ei teagi, millest...
Õnneks sain eile kodus end ravida - degusteerides vaheldumisi kõiki kodusleiduvaid köha ja nohurohtusid, teesid ja tilkasid. / Konjak ei tulnud ausalt öeldes meeldegi.../ Täna on juba vähe parem olla, st bronhe enam ei tunne ja köhimine pole tulivalus. Eks siis näe, mis edasi saab.

Lapsed köhivad endiselt vahelduva eduga, loodetavasti aitab imelise kõlaga rohi Robitussin Antitussikum, mis on mõeldud köharefleksi pidurdamiseks - et ei tekiks kinnist nõiaringi, kui inimene köhib, ärritab bronhe ja siis ärritunud bronh omakorda põhjustab köha. Kusjuures see on retseptirohi ja sellepärast seda vist enam telekast ei reklaamitagi! Tohib anda lastele alates 6-st eluaastast, või arsti soovitusel varem, arst arvas, et 5,5-aastane on sama hea, kui 6-ne. Eelmisel arstikülastusel ütles arst, et Robitussin Expektorans ei ole retseptiga, apteekrid aga ütlesid, et on, ja seetõttu nad seda mulle ei müünud. Hea, et üldse midagi müüsid, kolme võimaliku (vana hea mõttetu Prospaan, jubeda maitsega Broomheksiin ja Stoptussikum /või mis tuss... tand oligi?/ seast valisin Robitussinile kõige sarnasema nimega rohu, et kui nimi on sarnane, siis järelikult mõju ka. Ja sel Stoptussikumil on Feliksi väitel coca-cola maitse ja arvatavasti on ja saab sellest meie köharohi number 1 nüüd ja edaspidigi.
Ühed toredad tilgad siginesid ka meie koduapteeki - Carmolis, kui ma ei eksi. Looduslikud, mitte eriti rõveda maitsega. Nendega võib auru teha ja hiljem sellesama auruvee teena ära juua. Võib ka suhkrutüki peale tilgutatuna manustada. Feliks arvas küll, et see tilgasuhkur on JÄKA. Aurutegemine väsitas teda väidetavalt niipalju, et üle minuti ei jaksanud rätiku all olla ja 3 korraga jäi see minutki aina lühemaks. Kuna aga arst väitis, et aur on ainuke asi, mis paranemist 3 päeva võrra lähemale toob, siis ma arvan, et ma katsun teda edasi aurutada. Kuna endalgi see hetkel teps mitte mööda külgi maha ei jookse.
Ja kui siin mõned väljamaal elavad sõbrad-tuttavad kelgivad oma päikesepõletustega, siis OI KUIDAS tahaks ise ka... Mitte just end vabatahtlikult tulipunaseks praadida:), aga seda soojust niiiii tahaks... Isegi ei hakkaks kohe vinguma, kui väheke liiga palav oleks...:)