Istun mina arvuti taga ja pean sõbrannaga süvenenult MSN-vestlust. Teema on tõsine ja haarav. Lapsed käivad kiusamas, üks uurib, millal me ometi poodi läheme ja teine tahab "Tommit ja Serrit" vaadata. Lõpuks suudan end välja lülitada, kuna vestlus on tõepoolest haarav! Äkki tunnen, kuidas Susanna midagi selja kallal nakitseb. Seal, kus pluus ja püksid istudes lahku lähevad. Mõnus... Tee veel... Äkki teatab tirts rõõmsalt: "Emme, ma joonistasin sulle numbid selja peale!" Nii oligi. Sain aru küll, et mis muu see sellist omamoodi tunnet naha vastu ei tekita, kui mitte pastapliiats...
Feliskil on vist Oidipuse kompleks. Nimelt näitas ta ükspäev meie voodi peal trampides, kuidas naistega tantsu lüüa tuleb. Mulle meenutas see rohkem küll poksimatši, seetõttu tahtsin talle tantsuvõtet õpetada. Ei lasknud. Kuna Tarts juhtus parasjagu seal olema, näitasin Tartsi peal. Ja Fel hakkas nutma... Küsisin talt, mis juhtus, selgus, et ei oleks tohtinud niimoodi näidata. Proovisin küll tasahilju selgitada, et ma issit armastan ja seetõttu teda vahest isegi kallistan ja musitan aga... Aga ta on ju seda ometi näinud ka! Õnneks läks tal nutt ruttu üle.
reede, aprill 28, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar