Meie aeg

Tsiteerides Lembitu Kuuset: Me elame õnnelikul ajal!
Nii see on. Me nägime, kuidas Eesti vabaks sai. Kuidas heisati taas sinimustvalged lipud. Kuidas eestlased võitsid taas olümpiakuldmedaleid. Kuidas koduvenelased õpivad ja räägivad üha rohkem eesti keelt. Ning nüüd näeme varsti, kuidas vaba Eesti matab oma armastatud Presidenti.
Feliks on juba elevil, millal matustele saab. Ja millal matuserongkäiku näha saab. Rääkisin talle täna, et President on küll surnud, kuid me peame olema õnnelikud, et ta meil oli ja meie riigi heaks nii palju tegi. Et ta oli üks igavesti lahe ja tark mees. Feliks arvas seepeale, et talle meeldib praegune president ka. Noh, on see Arnu, mis ta on, aga presidenti tuleb suhtuda viisakuse ja respektiga - eks ise oleme ju ta valinud või valimata jätnud kaudselt - seega ei hakanud ma Feliksi arvamust ümber lükkama. Ütlesin lihtsalt, et President Meri oli rahva seas populaarsem.
Kuulsin täna uudistest, et Teatri Väljak võidakse Meri-nimeliseks muuta ning tema ausammas sinna püstitada. Nii imelik mõelda - alles ta oli siin, meie keskel, varsti saame aga tema ausamba jalamile lilli viia. Võibolla meile polekski siis enam Vabaduse sammast vaja?