teisipäev, märts 14, 2006

Meie Lennart

Lennart on surnud. Elagu Lennart!
Kuidagi kurb on... Et suri selline inimene, nagu Lennart Meri. Isiksus, suur eurooplane, suur eestlane, kirjanik, kultuuritegelane, riigijuht. Sõnaühend "palavalt armastatud" on nõukogude ajal külge saanud halva varjundi, kuid Lennart oli ja on oma rahva poolt palavalt armastatud, kuivõrd eestlane üldse kedagi teist peale oma lähedaste palavalt armastada suudab. Mingi osa rahva jaoks oli ta muidugi sama palavalt vihatud, ja see teeb talle ainult au.
Üks etapp meie riigi ajaloos on otsa saanud. Meri on saanud legendiks, asunud Pätsuga mõnes mõttes ühele pulgale. Istuvad mõlemad, nagu karikatuuril, nimbused pea kohal valgel pilvekesel.
Lennart jääb meie südameisse.

2 kommentaari:

oravake ütles ...

Mulle kerkis silme ette hoopis "Pehmetest ja karvastest" ajendet pilt - Konstantin ja Lennart pilveserval jalgu kõlgutamas ja vaidlemas. :) Ja võib-olla see ongi nii. Ma ei suuda kujutleda, et Lennart Meri niisama istub - küllap ta toimetab ka seal, kus ta nüüd on, sahmerdab ja ajab Eesti asja. :)

Anu ütles ...

Just-just!
Jäi enne targu märkimata, et selle nimbuse juurde kuuluks ka näpu vahel tossav punane "Marps" ning riukalik irve.
Kuigi Lennartit avalikkuse ees kunagi sigaretiga ei näinud, oli kõigile teada, et kõigele muule lisaks on tegemist kirgliku suitsumehega.