kolmapäev, november 15, 2006

Unetule ööle järgneb soodaefektiga päev

Jälle ei suutnud ma oma näppe kohvitassist eemal hoida ja karistus oli kerge tulema - juba õhtul tundsin, et süda tuksub ja et vist tuleb uneta öö. Magada sain nii 3 tundi. Jube vähe ikka. Ma alati õhtul arvestan, mitu tundi ma magada saan - kui just ei pea kuskile minema. Aga nagu kiuste on mu unetusehood langenud alati ajale, kui pean hommikul vara tööle minema.
Äkki see on mingi varajase ärkamise kõrvalmõju. Ma üldse ei imestaks, kui see nii oleks. Reikopi lugu teavad vist kõik. Mina õnneks ei pea igal hommikul vara tõusma, kuid ma tunnen päris mitut, kes on seda juba aastaid teinud. Au neile, sest igaüks seda välja ei kannataks.
Igatahes on olnud üpris mõttetu päev ja põhitegevuseks tundide lugemine, et saaaaaaaks juba koooooju ja voodisse. Õnneks ei kesta minu unetusehood kunagi kauem kui üks öö ja tavaliselt põhjustavad neid:
*kohvijoomine pärast kella kolme
*rohkem kui kolme tassi rohelise tee joomine õhtupoolikul
*täiskuu

Lasteootamise ajal olin ka tihti unetu. Mitte isegi halva unega, nagu täiskuu ajal, vaid lihtsalt erk nagu põrsas, keset ööd, tee, mis tahad.

Unetüübilt olen ma olude sunnil kanaks hakanud öökull. Ehk et hommikune uni on parim. Aga õhtuti pean end magama sundima, kuna ma pedantselt jälgin, et saaksin vähemalt 7 tundi magada. Parem, kui 8. Samas on ka varahommikuti tore varakult ärgata, eriti suviti, kui on valge. Tundub, et elu paneb ise kõik paika, kuna ma ei peagi enam end vabadel hommikutel väga ärkama sundima - see tuleb kuidagi iseenesest, organism ei vaja vanuse kasvades enam niipalju puhkust. Kooli ajal oli küll väga raske. Aga siis sai vähemalt nädalavahetustel kaua magada, ikka nii 10-11ni välja. Praegu poleks see kuidagi mõeldav - esiteks lapsed ei lase ja teiseks pole undki:)
Aga jah, ainus asi, millest ma täna suudan enamvähem selgelt mõelda, on magamine. Ja kõik sellega seonduv.
Huvitav, kas ma pean oma lubadust minna täna kell pool 8 magama, või vähemalt voodisse lugema?

Kommentaare ei ole: