Kristi Vainküla kirjutas oma Sl ÕL päevakommentaaris (või kuidas seda ka ei kutsutaks), et ta teab põhimõttekindlaid inimesi, kes ei osta Kalevi komme ja Tere piima. Mina tean ka. Minu oma abikaasa on selline. Balteco vannide ja vannitoamööbli suhtes oli ta ka täiesti tõrges, kuna tema ei tahtvat kommar Enn-Arno Sillari taskuid täita. Aga õnneks need Balteco vannid ja mööbel nii head ka ei olnud, et mingi kahjutunne nende mittesaamisest hinge oleks jäänud. Samas Kalevi kommide pärast on mul natuke kahju. Isegi mitte niiväga kommide pärast, Kamatahvel on see, mida vahest tahaks kohe mittu tükki järjest ära süüa. Hr. abikaasa sööb ise seda ka väga hea meelega, aga raha pole nõus selle eest välja käima. Kui mina ostan, siis on ok. Õnneks pole mu magusanälg siiski eriti suur ja šoksi ostan umbes korra kahe kuu tagant, kui sedagi. Kalevi šoksid ON head. Mu ema on eluaeg Kalevis töötanud. Pealegi on meie teadvuses väga sügaval loosung "Eelista Eestimaist!" Ja nüüd korraga ei saa me seda mingi ebaeetilise ärimehe pärast teha. Fui, ma ütlen.
Kui Kruudal naine surma sai, siis mul oli temast inimlikult kahju. Aga nüüd selle viimase, rabakujundamise skandaali järel tundub, et pätt jääb pätiks. Midagi teha pole, on sul taskus miljon või mitte, mats on mats. Meenutab Värnikut väheke...
Ja siis veel Veskimägi sinna otsa. Ma ei saa üldse aru, kui sa oled miljonär, mis mõnu pakub inimesele elada kohas, kus on kõrvuti külg-külje kõrval 4 ühesugust (ja ühesuguselt koledat) maja? Kus su krundi pealt läheb läbi jalgrada ja sa tead, et selle rajaga tuleb veel jama? Või siis ongi need sellist tüüpi inimesed, kes arvavad kangekaelsest, et raha eest saab kõike... Ja siis sa paned oma majale ümber kõige tavalisema ja koledama võrkaia ja istutad selle täis tavalisi elupuid, nimetades seda iluaiaks. Nohh, miljonärid peaksid ikka enamaks võimelised olema. Ja selle "enama" all ma ei mõtle seda, mis Kruuda tegi, et kui sul on täitsa korraliku suurusega krunt, siis tundub sulle ühel hetkel, et sul on enam vaja ja sa lähed ja võtad selle oma aia tagant. Ma ei kujuta ette, milline see Kruuda krunt praegu välja näeb, aga varem ma mõtlesin küll, et Tallinna linnas on raske ilusamat kohta leida - künka peal asuv maja, kust on kena vaade allpool asuvale metsaservale, kus metskitsedki käivad. Ja siis on tal sellestki vähe... Aga äkki oleks Lollidemaa sobiv koht? Vaade kilomeetrite ulatuses ja ei ühtki puud...
reede, november 10, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
11 kommentaari:
noh neid Kalevi komme ja kohukesi keeldub ka mu hr abikaasa ostmast , kuna talle vabrikant ei meeldi.
aga rääkides maastikukujundamise projektist, mis on toimunud juba pea terve suve(!) siis kuna see Kruuda õu pidavat olema kohalikele avatud, siis tuli mõte, et äkki lähengi lastega sinna jalutama ja "puhkama ja nautima kaunist vaadet võimisiganes"..
Ka mina ei söö põhimõttepärast Kalevi ja Tere tooteid, ega ka Laima omi. Leedu juustu samuti mitte. Oh, poes olles pikeneks nimekiri. Õnneks veel valikut on.
kas pole see mitte tühi töö ja vaimu närimine? Meenutan, et Kalevi magusatootmine on juma pikemat aega kahjumis omadega.
ma tegelikult tahtsin võrrelda seda teatud asjade mittetarbimist rohelisusega. et kui üks inimene elab väga rohelist elu, kui palju see kogu maailma mõjutab, kasvuhoonegaase vähendab jne. aga eks see ole rohkem enesetunde küsimus. et kuidagigi saaks oma meelsust väljendada.
samamoodi ei osta me kunagi bensiini Lukoili tanklatest.
Mina pole sundinud end mitte millestki loobuma ainult põhimõtte nimel, vaid ainult siis kui toode ei maitse, siis ei osta just sel põhjusel, et see on halb. Kõige lõpuks kannataks ju ise, kui ei osta seda, mis meeldib, aga tegelikult ikka tahaks.
Eelistan rohkem piitsale präänikut :)
Aga edu neile, kes põhimõtte nimel suudavad millestki loobuda :)
mina jään ikka kalevi komme sööma, sest need on lihtsalt parimad. ja see, kas ma neid komme ostan või ei osta, et tee ka kruudat, ei paremaks ega halvemaks, ei rikkamaks ega vaesemaks.
aga hea näide sellest, kui inimesel on nii palju pappi, et seda enam kuhugi panna ei ole ja sellepärast muretsema ei pea, siis hakkab ta lollusi tegema. noh, et midagi ikka teha oleks :D
oo jaa, mina ka kama batoonidest ei loobu. Aga Lukoilis ei tangi ja teret ei osta. Kama batoonidest: no kalev on ikka suvaline ettevõte - nad teevad neid päris umbes. Igal partiil on oma maitse. Osad on nii head, et söön paki korraga, aga osad nii tuimad, et annan lastele ;), lapsed leiavad alati, et väga hea. Kalev ongi lastele, kes igat kommi söövad.
mis kamm on tere toodetega? kui olla eestist eemal mõnda aega, siis tekivad kohe lüngad.
a kalevi tooted. ega see kruudale laias laastus ju ei mõju, kas keegi kuulutab kalevi toodetele boikoti või ei. tal ilusaid sissetulekuid ka mujalt küllaga.
küll aga võib laialdane boikoteerimine mõjutada kalevi töötajaid. kui hakatakse tsehhe järjest sulgema, siis neil inimestel ei ole mitte rõõmus meel. ja sellest võib tulla hoopis suurem probleem.
ma ütleks ainult, et jumal tänatud, et minu lemmikshokolaadi eestis ei müüda, sest saksamaal ma suutsin terve aasta aega igapäev vähemalt 2 100g tahvlit seda ära süüa :))))
Näiteks minule tuleb see ainult kasuks, et mulle Kalevi kommid ei maitse :)
Issake, kui palju meid siis on! Mina ka sellest kohukese-ajast sain ometi ettekände hakata oma lemmikut KarlFazeri šokolaadi sööma. Varem sai ikka enamasti truilt eestimaist ostetud.
Kommidest armastan nagunii kõige rohkem Marmitoni marmelaadi.
Kallid kaaskannatajad!
Kalevi kommide mittesöömine on seisukohavõtt - mind tegelikult väga ei huvita kas Kruudal on sellepärast kroon rohkem või vähem.
Minu jaoks on tegemist oma isiku ja identiteediga - kui inimene (omanik) ikka on totaalne mölakas, siis ma lihtsalt ei saa "Kalevi" komme süüa ega "Tallinki" laevadega sõita (viimast on muidugi raskem teha kui Soomes tahaks käia...)
Ahto
Postita kommentaar