Feliksi esimeseks pähejäänud luuletuseks võib tinglikult nimetada raamatut Priidu Talu, mis oli luulevormis ja mis mingil perioodil Feliksi lemmikraamat oli. Me pidime talle seda igal õhtul lugema ja endalgi oli lõpuks selline tunne, et võid silmad kinni ette lugeda:
On varajane hommik, päev algab pärast ööd
ja Priidu talus ootamas on mitmed-setmed tööd.
...
Põrsapere rõõmsalt ruigab, vudib ringi sulus.
Priit emist naerul tervitab: Su töö on tõesti tulus!
On põrsaid lõbus vaadata, Priit viivitaks seal veel.
"Ei, edasi pean minema, ka mul on rõõmus meel!"
Täna hommikul deklameeris pesamuna oma esimese n.ö. luuletuse:
Üki-kaki-kommi-nommi
vanamees hüppas üle pommi
pommist käis üks kõva pauk
vanamees vaatas, püksis auk.
hiired kõdistasid nabast
sina oled mängust vaba!
Seda lugemist kasutavad nad vennaga omavahel päris tihti, näiteks siis, kui tekib erimeelsus teemal: Kes on esimene? Ükskõik, kas siis tegu hambapesu või video vaatamisega, et millist täpselt esimesena vaadata.
Kui ma ise laps olin, siis oli veel üks selline lugemine:
Üks helevalge tuvi lendas üle Inglismaa.
Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud...
ja edasi enam ei mäletagi...:)
Nii, meelde tuli ikkagi!
Lõpeb nii:
Mitu seppa peab seda parandama,
seda ütled sina, tatinina!
Aga kas vahepeal oli veel midagi...no see enam ei meenu:)
esmaspäev, november 13, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
meil ka loevad seda üki-kaki-kommi. See vist ming lasteaedade folkloor. Ma imestasin kui Leena seda luges, olin seda vaid osaliselt kuulnud. Ta mängib selle salmiga pidevalt - seab nukud ringi ja loeb neid sellega.
Aga esimene luuletus/raamat oli meil Feliks Kotta "Tublid loomad": maja loomad kõik on mures
kuri koer üht kiisut pures... Tuleb mul siiani unepealt.
Veel meenub:
Üks kits läks üle vee
kaasas kandis palju prahti
sina oled mängust lahti.
Ja siis oli:
vanamees vanamees kuuskend kuus
poolteist hammast oli suus
kartis hiirt ja kartis rotti
kartis nurgas jahukotti.
Ja oli vist ka lühike variant (võibolla lõuna-Eesti kolkasse jõudis lühemalt see teie versioon, või oli see eraldi ;)
üki-kaki-kommi-nommi
mimmi-mummi-kummi-nummi
Neid asju muideks kogub ka Eesti kirjandusmuuseum Tartus (Eda Kalmre, tänapäeva lastefolkloor).
õige jah, vanamees oli muidugi:) ja kitse oma on ka tuttav.
Postita kommentaar