Tuju

Mitte, et ma mingi ülemäära tujukas inimene oleksin, aga mul on see suurepärane Vähile omane oskus halva tuju korral ka kõigil ümbritsevatel inimestel tuju halvaks ajada või niisama vinguda:)
Täna on aga selline üsna kaunis päev, isegi päikest näitab vahepeal, ja kohatised optimismihood või lained annavad end tunda. Kui sul tuju hea, siis püüa seda teistelegi näidata... nännänäää...
Eile kütsime esimest korda sel hooajal ahju, kuna niiskus puges kontidesse ja hr. abikaasa vedeles Carmolise-tilkadega teed rüübates diivanil. Tavaliselt ta ikka rüüpab vähimagi nohukahtluse korral kange alkoholiga maitsestatud teed. Siis tavaliselt ta ei jäägi haigeks. Eile aga oli nohu juba täitsa platsis. Carmolise-imerohi mõjus siiski niivõrd turgutavalt, et täna on midagigi vannitoa remondiga toimetatud. Iseasi, mida ja kui palju. Ja millal see valmis saab. See on küsimus, mis mu meeli järjest rohkem köitma on hakanud:) Fresia-nimeline vann on meil põhimõtteliselt välja valitud ja ruumikujundus ka enamvähem paika pandud, et mis asi kus nurgas paikneb.
Plaatijate brigaadi oli lootust saada kahe kuu pärast, paar varianti on veel läbi helistamata. Õnneks võib Tarts plaadid ise ka seina ja põrandale keevitada, aga ma kaldun arvama, et see võtab tal umbes sama kaua aega kui professionaalse brigaadi ooteaeg... Ja siis ta väidab veel, et ühte puitakent ei ole ükski firma meile nõus müüma-tegema-panema, või isegi kui on, siis alles kevadeks. See tähendaks seda, et me teeme vannitoaremondi, aga kevadel või millalgi, kui me mingi õnneliku juhuse läbi kuskilt akna saame, tuleks see aken paigaldada ning uuesti akna juurest siseviimistlust tegema hakata. Ma ei ole valmis seda uskuma. Alles mul ju läks tuju enamvähem heaks:)