...lendas vales alakas
kull ja kaalen nupukas...
Täna on vist laulupäev. Suusi ja Feliks said kahepeale maha täispika ettekandega laulust "Juba linnukesed", kusjuures väga sürri viisiga:). Ning "Elas metsas mutionu" -st kuulen pidevalt erinevaid lõike. Naljakas on kuulda, kuidas nad niimoodi laulavad, Suusil on ikka veel selline nunnu titehääl ja siiras olemus. Vaid üks kord olen näinud, kuidas ta Feliksit lükkas, Feliks nutma hakkas (mehed on nõrgem sugu) ja Suusi ise lõpuks parastavalt itsitas. Aga hästi lühidalt.
Vahel nad ütlevad üksteisele: "Nooh, hakka nutma!" Eriti kui on midagi sellist korda saadetud, mis võiks teist nutma ajada. Aga siis nad ei saa ju nutma hakata ometi, kui nii öeldakse.
Vahel ütleb Suusi: "Mul on jonn suus, võta ära!" Selle nalja me võtsime Mannilt-Mialt üle, kuna neil see niivõrd edukalt toimis. Siis tulebki lasta lapsel suu pärani ajada ja jonn suust ära napsata. Aitab alati. Samamoodi nagu hambapesu ajal tuleb vastalistele rääkida sellest, kuidas happekollid vups-vups eest ära põgenevad hambaharjal ja suust välja hüppavad.
Ostsin Feliksi tungival nõudmisel talle Kukeaabitsa kirjavihiku. Üks selline tal oli juba nö valmis. Nüüd on poiss elevil ja joonistab püüdlikult tähti ja lauseid a la "Rainil on roos".
Ja mulle läksid jalga teksad, mis ma aasta aega tagasi perspektiivitundega ostsin:) Paide kaltsukast, 35 krooni eest. Kõrge vöökohaga, nagu nüüd moes on. Peris mõnus tunne!
esmaspäev, september 04, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Meil käib ka jonni ära viskamine. Aga me tirime teda erinevatest kohtadest välja - vahel naba kaudu, vahel kõrvast jne. Ja siis peab jonniga hästi kiiresti minema jooksma ja uksest välja viskama. Ja kui on eriti kõva jonn olnud, siis ta üritab vahest ukselinki lõgistades uuesti sisse pääseda, aga ma hoian ust kõvasti kinni ja lapsed saavad siis itsitada selle üle, kuidas emme jonniga võitleb.
Postita kommentaar