Õigemini võiks öelda, et see on üks peitusemängu alaliike. Susanna paneb endal kätega silmad kinni ja hüüab kõval ja magusal titehäälel: "Suusi kadus äla!"
Seepeale tuleb hakata ajama mesijuttu teemal, et "no kuhu see meie Suusi siis nüüd küll kadus?!", et ta saaks käed silmadelt ära võtta ja rõõmsalt hüüda, et: "Suusi tuli tagasi!"
Ja loomulikult nii mitu korda järjest.
Vahel on ta kiuslik ja võtab venna käest asju ära. Feliks hakkab õhututi päevapingetest väsinuna selle peale tavaliselt nutma...
Mida siis olekski pedagoogiliselt õige soovitada?
Et 1. võta see asi tema käest tagasi, sa oled ju suurem ja tugevam! või 2. ära tee väljagi, sa oled ju suurem ja targem! või et 3. Susanna on alles väike ja rumal ja ei tea, et nii ei ole ilus teha vms. Kusjuures Susanna teab väga hästi, et nii ei tohi teha:) See avaldub kogu tema olemusest, kuidas ta nagu mõtleks selle üle, et näe, Feliks nutab; samas on ka tore seda ihaldatud asja enda käes hoida, aga nagu ei saa nii ka sellest täit rõõmu tunda - või äkki ikka tunneb? Teinekord teeb veel sellist vähe ülbet nägu juurde - tõstab kulmud kõrgele ja huuled kriipsumaks ja siis pilgutab laugude vahelt vaadata. Kahtlemata on see väga armas nägu, aga kui teine laps südantlõhestavalt kõrval ulub, siis tuleb see "väike ülbik", kes kogu stseeni põhjustas, ka kuidagi korrale kutsuda. Ja tavaliselt ei aitagi muu, kui ühele väheke moraali lugeda ning teist lohutada.
Kui aga asi on vastupidi, et Susannalt Feliks midagi ära võtab, siis on kisa muidugi veel suurem. Õnneks ei ole nad kumbki vägivaldsed ja ei kakle omavahel, ma olen aru saanud, et seegi on suhteliselt tavaline. Mul endal kahjuks õdesid ega vendi pole, seetõttu on sellega seotud mured ja rõõmud enda naha peal kogemata.
teisipäev, juuni 06, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
kuna mina olen veel esialgu 1 lapse ema, aga samas käime päris palju teiste tittedega läbi, siis olen mina pidevalt sama probleemi ees.
Eriti siis, kui minu laps on see, kes kellegi teise käest asja ära võtab.... siis ei tea mida teha :)))... siis tavaliselt oleneb sellest, kuidas teise lapse ema reageerib, kui vaatab mind pahaselt, siis ma pean ju oma lpse käest asja tagasi kiskuma ;).... kui ema ei tee väljagi, siis ma ka ei tee, las lahendavad ise....
mul on küll 2 nooremat venda ja kõik mis mina mäletan on see, et ükskord 1 vend hammustas mind nii, et sukapükstes auk sees ja teist me narrisime.... aga kellegile mingeid "haavu" sellest küll jäänud ei ole ja praegu saame küll väga normaalselt omavahel läbi :)
jubejussi bandiidid taovad üksteist hommikust õhtani.
Postita kommentaar