Uus Universuni Direktor

Siiani on see aunimetus meie peres minule kuulunud:) Nüüd on aga nii, et ega käbi kännust kaugele kuku:) Susanna on väga iseteadlik tüüp. Ja nagu selles eas kombeks, sõltub käitumine paljuski tujust. Eile oli tal tuju kehvapoolne, sest magamisajad olid väheke sassi läinud. Nii ta istuski Mamma süles ja tujutses seal. Kui midagi on vaja, siis on seda vaja kohe, ja justnimelt SEDA asja! Ja siis veel seda, seda, seda ja seda ka. Kui midagi ei saa, või ei saa nii ruttu, kui vaja, hakkab meie väike UD nutma ja nuttes ühte lauset nagu mantrat kordama, kas siis näiteks, et: "Ma ei tahtnud oma voodisse minnaaaaaa!!!" - kui ta juhuslikult oma voodisse paneku ajal üles ärkab ja aru saab, mis toimub; või siis et: "Ma tahtsin piiimaaaa!!!!!" - Mis sest, et piim on otsas... Ega ta siis tavaliselt enne vait ei jäägi, kui oma tahtmise saab. S.t. et sellest, kui piim otsas on, õnneks ikka saab aru, aga oma voodist tuleb ta küll üleüldise öö- ja muu rahu nimel välja võtta, oodata, mil uuesti magama jääb, ja siis taas proovida oma voodisse tõsta. Sest kuigi voodi on lai, oskab UD seda ka laialt ära kasutada.
Hea asi on see, et iga kehv tuju läheb üle ja väikesed nööpsilmad hakkavad jällegi maailma selgemalt vaatama ja varsti tuleb ka naeratus näole. /Või siis vajuvad silmad kinni ja saabub kosutav uni, eksole, vastavalt kellaajale/. Eile õppis Susanna Mamma süles istudes nööpide lahtitegemise ja kinnipanemise ära. Ikka nii, et Mamma pluus lõpuni lahti nööpida kõigepealt ja siis jälle nööbid kinni pusida. Enda riietel tal eriti nööpe ju pole, või kui, siis õla peal, kuhu niisama naljalt ei ulatu.
Ja r-täht tuli ka täitsa selgelt välja. Siis, kui Karmenist rääkisime. "Karmen on veel beebi, ja ta ei oksa rääkida", ütleb Susanna. Karmen on Suusi täditütre tütar, 9-kuuseks kohe saamas. Vähemalt keegi, kellega sugulaste sünnipäevadel koos mängida:)