Aias tööl

Eile panime Susannaga seemneid mulda. Lapseke aitas kenasti kühvliga mulda tõsta ja tahtis muudkui ise kõike teha. Torkis seemneid mulda ja siis hakkas sealt jälle kühvliga mulda välja tõstma... Tõi liivakastist kühvliga liiva ja kallas lillepotti mulla peale... Korjas peenralt paar sillaõit ja torkis need seemnete asemel mulda - no mis teha, kui seemned olid vahepeal otsa saanud. Pärast rebis veel üsna raske lillepoti sülle, et seda õigele kohale tõsta. Siis veel lennutas kühvliga mulda krae vahele ja oli ka näost üpris kriimu. Õhtul vanni minnes keeldus tütarlaps vanni istumast. Ta kardab kohutavalt peapesu - ma ei tea küll, miks. See on vist pärilik:). Proovisin teda ikka oma 5 minutit ümber veenda enne kui kannatus katkes. Proovisin teda istuma tõsta, kuid pulkas last ei saa istuma ju panna. Viisin ta dušši alla. Oh seda kisa... Kui issi last kuivatama tuli, küsis ta Suusilt, et: "Noh, kas sa käisid dušši all või?"
"Jaa!" - uhkelt.
"kas sa kartsid ka natuke?"
"Ei kartnud!" - sellise häälega, nagu poleks midagi juhtunudki...
Ühtlasi on lõplikult selgunud, et kui emme Suusil hambaid ei pese ega pidžaamat selga ei pane, lõpeb magamaminek suure ja hüsteerilise kisaga. Välja arvatud muidugi, kui seda kõike issi asemel Mamma teeb. Samas sobib issi suurepäraselt müramiseks.
Sellest saab meie suvi...

Praegu ajab see tema eilne kangus ja kangekaelsus mind juba isegi väheke naerma... Ja laupäeval teatas ta mulle külaliste ees: "Ma armastan sind!" Väga liigutav... ma ei ole oma emale vist kunagi niimoodi öelnud, tema mulle ka loomulikult mitte... Üks sugulane kommenteeris selle peale, et ameerika värk. Näitame tundeid välja ja puha. Ma ei tea, mulle meeldib.