Jah!

Eile oli kolmapäev, ja ma vedelesin aias! Lugesin aiatoolis ajakirju, päevitasin, sikutasin aiatooli 20 cm vastavalt päikese liikumisele edasi, panin Feliksil mingit üllatusmuna jubinat kokku ja siis jälle lugesin, päevitasin ja sikutasin tooli jne. Idüll:)
Õhtul kell 7 oli veel 16,5 kraadi vilus.
Tarts ostis lastele lõpuks ometi kiige ja liumäe kah veel, viimase panime õhtul kokku, aga kiigega on rohkem tööd. Nähtavasti saame nüüd kuulda pidevat kiunu teemal - millal me kiige kokku paneme??? Nagu see olekski nii, et plaksutad 3 korda käsi ja kiik on koos. Manuaali peal on öeldud, et kokkupanekuks läheb 90 minutit, noh, meie /loe: Tartsi :)/puhul võib seda vähemalt kolmega korrutada...

Täna vedelesin ka aias. Aga enne seda käisime Nõmme turul. Ostsin 2 ahvenat ja kilo räime ja 4 võõrasema. Koerale konti kahjuks ei saanud, see pidavat väga minev kaup olema. Üks hiigelsuur kont oli veel alles, kellegi reieluu, ma kujutan ette, aga kui kilo maksab 10 krooni, siis see kont oleks vast oma 50 krooni maksnud... teine kord, kutsu.
Pärast tahtsime minna Mai tänava mänguväljakule, aga seal oli mingi kamp venelasi. Kisasid ja lärmasid mis jube, Feliks ajas 2 meetrit enne mänguväljakut sõrad vastu, et tema sinna küll ei lähe. Ime, onju, muidu on mänguväljak üks unelmate paiku. Mina ajasin lõua püsti, et mida, muidugi läheme!!! Üks venelane istus põõsas - teda sõimasin selle eest. Tõusis ebalevalt püsti. Kuna aga õhkkond tundus närve- ja kõrvurikkuv, kõndisime peatumata edasi. Olgu öeldud, et tegemist oli põhikooli lastega pealtnäha, nii 10-12-aastased, ja et põhimõtteliselt pole mul venelaste vastu midagi. Mul on pooled kolleegid venelased, ja me läbisaamine on väga hea. Ja nähtavasti ma oleksin olnud häiritud ka siis, kui seal mänguväljakul oleks kamp eestlasi kisanud. Nähtavasti oleksid detsibellid vähe nõrgemad olnud... aga ju vist on eestlastel muid kohti, kus koguneda?
Kahjuks ei saa ma selle probleemi kallal enam kaua juurelda, kuna ma pean hakkama kala puhastama.
Oravatüdruk on väga aktiivseks muutunud, käib pidevalt pesast sisse-välja, sööb männiladvas käbisid ja õrritab koera. Kass on hakanud õues käima ja omakorda koera õrritama. Kompensatsiooniks talle seegi, et ma hakkasin kepikõndi tegema ning juurutasin mooduse, kuidas seda koos koeraga teha. /Ta on tugev hundikas ja kui mingit rivaali näeb, siis tahaks kohe lennata... õnneks ajab teda segadusse, kui käimiskepiga tal nina ees vehkida./