...kui õues sajab lund ja nagu õieti ei viitsigi midagi teha ega kuskile minna? Siis tuleb lihtsalt lapsed riidesse panna (mõni mees õnneks paneb ise, teisega aga seevastu mölla end hulluks, sest ägedaim mäng maailmas on ju see, kui igal endale läheneval riideesemel eest ära joosta) ja õue minna. Võtta endale lumelabidas, lastele suvalised kühvlid-labidad, ning asuda tegutsema. Täna näiteks kaevati me aed kollektiivsel jõul täis salaküttide salateesid. Vahepeale ühte tupikusse kujunes salaküti-päti vangla. Lahe laburünt, noh. Kus iminesed käia saavad.
Pisibeib sattus sest mängust väga hoogu, toimetas lumekraavi äärtel lund patsutades ja ennast vedeldades ning teeseldes, et ei kuule tuppakutsujate hääli ega midagi.
Kui ei saa muidu, saab kavalusega.
"Suusi, tule tuppa Bambit vaatama!"
Ja Suusil oligi kõrvakuulmine taastunud ja tänane õueskäik õnneliku lõpu saanud.
esmaspäev, märts 06, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar