Talverõõmud

Eile käisime Feliksiga suusatamas ja kelgutamas. Susanna magas samal ajal ja Tarts valvas teda. Kelgutamine õnnestus meil kenasti, snow-tube`iga on päris lahe mäest alla lasta, närvikõdi muidugi omajagu, kuna see kelk on praktiliselt juhitamatu. Õnneks ei tabanud me ühtki männipuud.
Suusatamine kulges vähe vaevalisemalt. Feliks liigub suuskadel nagu tigu, ise veel rohkelt juurde vadistades. Püüdsin küll teda ergutada kiiremaid liigutusi tegema, aga ajasin vist teda sellega hoopis närvi - muidugi olin ma ise ka juba väsinud ja külm hakkas tasapidi... Kahju. Loodetavasti ei ajanud ma tal suusatamiseisu pealt ära. Järgmine kord saadan nad Tartsiga suusatama, Tarts on hea õpetaja. Aga tegelikult ei saagi 5-aastase poisikese käest vast nõuda, et ta - suusad kolmandat korda alla pannud - oleks kõva suusaäss. Tasakaalu peab harjutama ja libistamist peab harjutama ja küll ta ükskord tulema hakkab. Sest suuskadega liikumine tuli tal ju välja ja isegi mäealumisest kolmandikust sõitis 3 korda alla, ja ühel korral kukkus ainult 1 korda!
Hiljem kui Susanna juba üles ärkas, käisime veel korraks õues kelguga sõitmas. Panin snow-tube`le koeraketi külge ja sõidutasin Susannat, talle see ei meeldinud ja tahtis maha tulla kelgu pealt. Siis lasin Tartsil end sellega vedada, Tarts sattus väga hoogu ja keerutas mind nii et vähe pold ja kokkupõrgetest männipuudega jäid loetud sentimeetrid puudu ja ma karjusin, et ta lõpetaks. Ja siis kui lõpuks kelk seisma jäi, ütles Susanna: "Suusi kaitseb emmet!" Seejärel tahtis ta emme opale, ja kuna ta oli kergelt puuksutanud vist, arvasin, et tal on kaka püksis, mida ta ise ka rõõmsalt kinnitas. Toas selgus, et polegi pätsi püksis, aga enam ei viitsinud riidesse toppida ja jäime tuppa.
Pärast veel läksid Tarts ja Feliks roolikelguga tänavale väikest tiiru tegema ja Feliks ütles Tartsile, et: "Paneme Bruno niikauaks koduaresti!" Brunol on muidu loll komme üle aia hüpata ja järgi joosta oma "karjale". Pärast küsisin Feliksilt, kus ta sellist sõna kuulnud on, selgus, et filmist "Imelised".
Susanna on ka täielikuks kinohulluks hakanud, laupäev ja pühapäev möödusid tal sirge seljaga Tartsi läptopi ees muheledes ja Tiku-Taku filmi vaadates. Vahepeal hoidis hiirt ka käes, et šefim tunne oleks. Ja vahepeal naeris kõva häälega, mida ta siiani polegi teinud. Feliks küll omal ajal lõbustas meid sellega, et lagistas multikaid vaadates kõva häälega äärmiselt nakatavat naeru. Nüüd on seda kuidagi vähemaks jäänud, kas pole siis uued enam nii naljakad filmid, või on vanemaid 100 korda vaadanud ja seetõttu pole enam nii naljakad. Multikamaitse on tal ka muutunud vähe actioni-meelsemaks, kui veel nii 3-aastaselt vaatas ta pühendunult ja minu suureks imestuseks Teletupse, siis nüüd äärmiselt harva, lemmikud on "Imelised" ja "Tom ja Jerry" ja "Oota sa!", samuti "Batman ja Robin", mis on inglisekeelne täispikk mängufilm. Üldse tundub Batman olema eriti populaarne, ka Suusi tundis kino seina peal ära plakatilt, et see on "Bätt männ". Jajah, laupäeval käisime kinos, Susannale oli see esimene kord, filmiks "Väike Tibu". Kahjuks inglise keeles ja rohkem Feliksi-vanustele sobis see siiski. Aga Susanna ei kartnud ega midagi, ühe koha peal, kus tulnukatups klõpsuga oma kolm silma avas, võpatas ainult.