Suusil on nohu.
Kui aevastab, siis saab ka nina puhtaks, tõeliselt tõhus nuuskamine:) Ehk siis nuuksamine, nagu Suusi ütleb.
Aga tuju pole päris see. Õigemini on hetki, kui väikese armsa pontsiku asemel on lavale astunud tõeline fuuria. Täna, kui küsisin, kas Suusi tahab piima ka, vaadati mind väga kortsus kulmuga ja kommentaar kõlas: "Vot Susanna oopis!" ja "EI ttttahaaa!!!" Ka humeriga ninaloputamine meenutas mõnd piinamisstseeni, kui issi hoidis lapse pead kinni ja mina proovisin humeri otsa õigesse kohta torgata.
Kulmukorstutamine on igatahes väga käpas... Aga samas on raske tõsiseks jääda, kui emme naerunäoga otsa vaatab, siis läheb kuri nägu ruttu kelmikaks. Eile Susanna näitas, kuidas ta kurja nägu teeb: näitas panoraampilti hammastest. Aga sinna juurde ei osanud kulmu kortsutada, see käib eraldi, vaadatakse niimoodi altkulmu ja kui juba mina ka hakkan altkulmu vaatama, siis ei jõua teinekord kulmu kortsu vedadagi, naer tuleb enne peale. Siis me veel noogutame niimoodi aeglaselt ja tähtsalt pead, väikesed omavahelised mängud, mida teistega ei mängita.

Erilised sõnad on veel: kiuvatab, oksab, magentid, tokotill.