Paar rida pesamunast.
Tema on meil üks eriline frukt, nagu Tarmo eile taaskord tähele pani. Susanna on nimelt väga järjekindel ja põikpäine! Kui see beib midagi tahab, siis ta enne undamist ei jäta, kui kõik on nii, kuis peab.
"Emme annab äkki kommi!" - endal selline õnnetu nägu peas.
"Emme annab äkki kommi!" - läheb kööki ja osutab üles riiulile, kus tavaliselt kommid peidus on.
Siis tuleb kas näidata, et kommi pole või anda lapsele kommi. Viimasel juhul tuleb näole õnnis naeratus ja kommentaar kõlab: "Emme ikka annab Suusile kommi!" Teinekord ütleb ka, et "Emme annab muidugi lapsele kommi!"
Üldiselt käivad kõik jutud endast kolmandas isikus, ehk "Suusi tahab", "Suusi teeb" ja eitavas vormis lihtsalt "Ei taha potile!", "ei taha tudule!"
Kui küsisin, "Kes sa siis oled, kas Suusi või Susanna?" arvas lapseke ninatarga näoga, et "Susanna!" ja Feliks rääkis veelkord tähtsa asjaosalise moega issile, kuidas tema pani Susannale nimeks Susanna. Nii see omal ajal oligi, kui Feliks kõik muud nimevariandid otsustavalt välja praakis, öeldes, et talle meeldib ainult Susanna. Praegu on väga imelik mõelda, et meil oleks võinud olla Agneta või Adelia või Rica või mingi F-tähega algava nimega laps.