Feliks silmitseb pingsalt uue kujundusega Värska vee pudelit.
Küsib: "Emme, mis selle vee nimi on?"
Vastan: "Värska."
Küsib uuesti: "Ei, mis selle vee nimi on?"
Vastan uuesti: "Värska!"
Küsib jälle: "Ma küsin, mis selle vee NIMI on???"
Lõpuks päästab Tarts mind kimbatusest ja vastab ise: "Värska Originaal!"
Ja lapseke on vastusega väga rahul. Ma ei oska midagi öelda.
Aga selle eest meenub mulle paari päeva tagune juhtum, kus läksime Feliksiga äärepealt riidu, kuna ma julgesin reklaami ajal kanalit vahetada. Ennekuulmatu, eks ole!:)
Feliksil on enamus reklaame peas ja poes tunneb ta reklaamitavad kaubad kergesti ära. Ja siis tahab, et ma neid ostaks, kuna "telekas oli ju see reklaam!" Viimane ostusoov temalt oli näiteks ilma juustuta vinku. Nagu see oleks mingi eriline viineri liik.
Susannale meeldib ka väga reklaame vahtida, aga õnneks see poes veel kuidagi ei väljendu.
Reklaamid tal peas pole, küll aga "Mõmmi aabits". Enne magamajäämist on tal uus komme omaette sealt lugusid leelotada. Sellisel kõrgemal laulval toonil. Algul ma ei saanud aru, mis raamatut ta tsiteerib, siis aga tundsin ilmeksimatult ära heljomänniliku lauseehituse ja viisin otsad kokku: Mamma on ju sedasama "karuaabitsit" publiku soovil pidanud jälle ja jälle ette lugema. Kui Susanna magama läheb, kui potil istub kui ka niisama, vahelduse mõttes.
Ja laulusõnu leelotab ta ka. Omal viisil ja kergete omapoolsete lisandustega.
Uhke ema minus ütleb, et tüdrukul on hea mälu!:)
kolmapäev, veebruar 22, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
"issi, aga mis tädi Kaidi nimi on????" on meil ka sage küsimus :)
Fel.
Hääldatuna Fell.
Sama, nagu Susanna on vahel Suusi.
Btw, meil oli perekonnatuttav sellenimeline, keda kutsuti juba Eestiajal Fell`iks. Algul tundus see mulle väga imelik. Aga enam mitte!
Aga Susanna verbaalne anne on tõesti suurem kui Feliksil. Tüdrukute värk, arvan ma:)
Kui vanalt te hakkasite Suusile ette lugema? Meie ikka alles selles piltide järgi jutustamise faasis, sest mul on tunne, et ta ei saaks lugemisest nii hästi aru...
Aga see kõlab küll mõnusalt, et suusi teab lugusid peast.
Aga meil loeb issi õhtuti juba lapsele peast raamatuid, sest ta on neid juba niiiiii palju kordi lugenud:))
Ma arvan, et lugema hakkasime aastaselt või väheke üle selle, kui ta oli juba piisavalt suur, et mitte enam tissi otsas magama jääda:) Noh, eks sellegi käigus pidi ta pealt kuulama, kuidas Feliksile lugesin, nii et ikka üpris varakult. Siis ta algul hakkas meid segama - ise pilte näitama ja siis ikka pidin ütlema, et mis või kes seal on, ja paar-kolm-neli kuud oli endal tähelepanu jagamisega raskusi. Nüüd on kuidagi kujunenud, et loen mõlemale, tavaliselt Suusil tema raamatut ennem ja Feliksile siis pärast. Aga mõnikord sobib neile mõlemale 1 raamat. Nt Sipsik või Lotte või Puhh.
Postita kommentaar