Tõeliselt armas on tõdeda, et meil on niivõrd mõistev ja arusaaja poeg. Temaga on täitsa huvitav juttu ajada. Eile soris ta mu sahtleid ja leidis igasugu põnevaid vidinaid, minu kipshambad ja vanad ehted jms. Ise oli väga põnevil, ja mulle meenus, et temavanusena oli see aareteotsimine ka üks meelierutavamaid tegevusi.
Siis tuleb kutt mu juurde ja küsib: Mis see on, emme?
Vastan, et kondoom.
Küsib, mille jaoks see on.
Vastan, et see pannakse noku otsa, kui ei taheta lapsi saada, et meestel teinekord tuleb noku otsast seemnerakke, mille abil lapsi saadakse ja kui parasjagu lapsesaamise soovi pole, pannaksegi kondoom noku otsa. Aga et väikestel poistel seda vaja ei lähe.
Kutt jumala vait ja tundub, et vastusega rahul.
Täna leiab vana veneaegse musta juuksekummi ja küsib: Emme, kas seda pannaksegi noku otsa? Ise kõkutab naerda...
Oeh... äkki ma ikka ei oleks pidanud nii detailselt ja eakohatult kondoomiga seonduvat kirjeldama? Läheb äkki lasteaeda ja räägib teistele, kuidas mingeid asju noku otsa pannakse? :O
Aga kuidas oleks eakohasem asja seletada?
Viimane asi, mida ma tahan, on see, et tal tuleks mingi valehäbi sellistest teemadest rääkides. Sellepärast katsun ma kõigile tema sellekohastele küsimustele võimalikult ausalt vastata. Et meil oleks usalduslik suhe.
Õpikutarkus ütleb, et kui lapsel tekivad seksiteemalised või lastesaamise kohta küsimused, tuleb vastata just nii palju, mil ta küsimuste esitamise lõpetab. Kahjuks pole mulle siiani näppu jäänud raamatut, kus räägitaks sellest, mida rääkida 4-5 aastasele kondoomist. Aga võibolla pole ma otsinudki? Lastega rääkimist ei pea ju raamatust õppima?
reede, veebruar 03, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar